Baaskoolitus

Copyright © Eesti Lepitajate Ühingu koolitajad

Kõik õigused kaitstud. Eesti Lepitajate Ühingu koolitajate poolt koolituse eesmärgil väljatöötatud materjale ei ole lubatud reprodutseerida ega edastada elektroonilisel, mehhaanilisel ega muul viisil, sh paljundamine, helisalvestise ega muu andmete salvestamise ja edastamist võimaldava süsteemi abil ilma Eesti Lepitajate Ühingu kirjaliku loata, v.a lühitsitaatide kujul, viitega info allikale.

Perelepitusalane baaskoolitus

Uus perelepitajate baaskoolitus alustab märtsis 2025. Koolituse läbiviija on Eesti Lepitajate Ühing.

* Perelepitajate baaskoolitus vastab täiskasvanute koolituse seadusele: Täiskasvanute koolituse seadus – Riigi Teataja  

Koolituse eesmärk on pakkuda perelepitusalast baasõpet perelepitaja ametiks või perelepitusega kaasuvate erialade professionaalseks ametikasvuks. Eesti Lepitajate Ühingu (ELÜ) perelepitaja baaskoolituse läbinul on võimalik töötada perelepitajana kas erasektoris või  riikliku perelepitajana, kui on sooritatud Sotsiaalkindlustusameti vastav lisaeksami. Baaskoolituse tunnistuse alusel on võimalik taotleda perelepitaja kõrgeimat kvaliteeditaset ehk perelepitaja kutset (tase 6 või tase 7, täpsem info  Perelepitaja kutse taotlemine).

Baaskoolituse täishind koos auditoorse õppe, superviisorite tasu ning baaskoolituse lõpueksamitega on 2640 eurot.

Koolitusele ootame kõrgharidusega, eelistatult psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusvaldkonna spetsialiste, kuid sobivad ka teiste erialade esindajad, kes soovivad end perelepituse valdkonnas täiendada..

ELÜ poolt läbiviidav perelepitajate baaskoolituse programm vastab Euroopa perelepitajate pôhikoolituse nôuetele ja mille läbimisel väljastatakse tunnistus. Tunnistuse alusel on vôimalik sooritada perelepitaja kutseeksam ja taotleda perelepitaja kutset, millega kaasneb europass (mis võimaldab sobivatel tingimustel töötada kogu euroopas). 

Esialgne perelepitajate baaskoolituse koolitusprogramm kinnitati 2008. aasta novembris Sotsiaalministri määrusega. Programmi kaasajastatakse ja täiendatakse igal aastal vastavalt euroopa perelepitajate põhikoolituse nõuetele.

Koolitusprogramm  koosneb põhiosast (auditoorne õpe), individuaalsest tööst õppe-materjalidega,  superviseeritud praktikast ning kahest eksamist. Baaskoolituse lõpetamise, st eksamile pääsemise tingimusteks on auditoorses õppes osalemine 80% ulatuses ja sooritatud superviseeritud klienditöö praktika, mida kinnitab superviisori tagasiside koolitatava klienditöö läbiviimise kohta. Ehk, koolituse lõpetamise eelduseks on:
1. auditoorses õppes osalemine ja kaasatöötamine
2. superviseeritud praktika läbiviimine (superviisori tagasiside)
3. teooriaeksam omandatud teadmiste hindamiseks (eksamikomisjon)
4. praktiline eksam omandatud oskuste hindamiseks  (demonstreerimine eksamikomisjoni ees)

Kui koolituse lõpetamise eeldused on täidetud, väljastatakse tunnistus koos omandatud õpiväljundite loeteluga. Kui mingi osa nõuetest jääb täitmata, väljastatakse tõend läbitud õpiväljundite kohta.  Perelepitajate baaskoolituse tunnistus annab õigused töötada perelepitajana, kuid on soovitatav on taotleda ka perelepitaja kutse. Baaskoolituse tunnistus on aluseks perelepitaja kutse taotlemisel.

ELÜ korraldatava perelepituse põhikoolituse  õppekorraldus ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.

Koolitussoovist anna teada aadressil: info@lepitus.ee . Teiega võetakse ühendust ning selgitatakse huvi ja motivatsioon koolituse vastu. Koolitusel osalemise kinnituse saate e-maili teel. ELÜ perelepitajate baaskoolituse tunnistus või analoogse koolituse tunnistus (VÕTA) on aluseks perelepitaja kutse taotlemisel.

Koolituse kogumaht on 220 ak/tundi, millest 184 ak/tundi on auditoorse ja praktilise töö maht (läbiviidud praktika supervisioonid superviisoriga) ning 36 ak/tundi iseseisvat õppetööd. Koolitse õppekeeleks on eesti keel ja inglise keel (vajadusel kohapealne tõlge).

Iga koolituse soovijaga sõlmitakse eraldi koolitusleping, kus lepitakse kokku koolituses osalemise ja maksetingimused (sh koolitusest loobumine). Peale koolituslepingu sõlmimist saavad osalejad põhjaliku ainekava.

Perelepitajate baaskoolituse koolitajad on: Anneli Liivamägi-Hitrov, Helle Niit, Jaanus Kangur, Helen Hääl, Gerry O’Sullivan, Anastasia Sanches-Fernandez  ja Birgitte Beelen.

Koolitus toimub iga 3 või 4 nädala tagant reedel ja laupäeval. Koolitused toimuvad Tallinnas. Koolituse moodulite kuupäevad saadetakse koolitusele registreerimise järgselt.

Moodulite sisu:

I MOODUL

Õpiväljundid
Teavad perelepituse põhimõtteid ja eesmärke ning saavad aru perelepitaja rollist ja ülesannetest.

Teemad:
–  ülevaade erinevatest lepitusliikidest
– perelepituse määratlus, võrreldes teiste lepitusliikidega ning
   seonduvate valdkondadega
– perelepituse eesmärgid, põhimõtted, kasu
–  perelepitaja rolli ning vastutuse määratlemine

Õpimeetodid:
– loengud
– mõistete ja seoste visualiseerimine
– praktilised harjutused
– rühmatööd
– arutelud
– õppekirjanduse edastamine

Õpiväljundi hindamine
Praktiliste ülesannete vaatlus ja analüüs. Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine

II MOODUL

Õpiväljundid
Orienteeruvad konflikti tüüpides, eskaleerumise astmetes ja sekkumise viisides ning valivad asjakohased sekkumisstrateegiad

Teemad
– Konflikti olemus, liigid, eri liikide lahendusstrateegiad
– Konflikti eskaleerumise astmed ja sekkumisviisid
– Suhtekonfliktide spetsiifika
– Konfliktikäitumise eneseanalüüs
– Kommunikatsioon perelepituses

Õpimeetodid
– teoreetiline loeng
– praktilised harjutused
– rühmatöö harjutused
– arutelud
– eneseanalüüs

Õpiväljundi hindamine
Grupireflektsioon seoste loomiseks eelneva mooduli teemaga. Praktiliste ülesannete analüüs. Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine.

III MOODUL

Õpiväljundid
Orienteeruvad Eestis kehtivates perelepitusega seonduvates õigusaktides ning on teadlikud lahutuse/lahkuminekuga seotud õiguspraktikast.

Teemad
1. Eestis kehtivad perekonnaõigusega seotud seadused
2. Lahutuse ja lahkuminekuga seotud õiguspraktikad
3. Eestis kehtivad perelepituse valdkonnaga seonduvad seadused ja
muud õigusaktid

Õpimeetodid
– loengud
– arutelud
– näidiskaasuste analüüs
– õigusalase kirjandusega tutvumine

Õpiväljundi hindamine
Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine. Teadmiste ja oskuste demonstreerimine kaasuste lahendamisel.

IV MOODUL

Õpiväljundid
Tunnevad läbirääkimiste põhimõtteid ja osakavad kasutada läbirääkimisstrateegiaid.

Teemad
1. Läbirääkimiste olemus, liigid ja põhimõisted
2. Jaotavate ja liitvate läbirääkimiste strateegia ning taktika
3. Liitvate läbirääkimiste protsess
4. Tõhusate läbirääkijate käitumine, kommunikatsioon

Õpimeetodid
– lühiloengud
– mõistete ja seoste visualiseerimine
– rollimäng ja simulatsioon
– rühmatööd
– enesekohane analüüs

Õpiväljundi hindamine
Rollisooritus läbirääkimistehnikate demonstreerimisega. Enesekohane analüüs. Läbirääkija rollisooritus.

V MOODUL

Õpiväljundid
Analüüsivad ja klassivitseerivad perelepitusprotsessi mõjutegureid ning oskavad arvestada nendega oma töös perelepitajana

Teemad:
1. Peresuhete dünaamika
2. Tunnevad kooselu lõppemisega seonduvaid psühholoogilisi ja
emotsionaalseid mõjutegureid
3. Perelepituse võimalikkus lähisuhtevägivalla puhul
4. Perelepitusprotsessi mõjutavad tegurid (s.h.võimudünaamikad)
5. Genogramm

Õpimeetodid:
– lühiloengud
– praktilised harjutused
– genogrammi koostamine ja enesekohane analüüs genogrammi alusel
– arutelud

Õpiväljundi hindamine
Grupireflektsioon seoste loomiseks perelepituse spetsiifika, lepitaja rolli ja perelepitusega kaasuvate seadustega. Mõjude analüüs. Enesekohane analüüs genogrammi alusel.

VI MOODUL

Õpiväljundid
Planeerivad perelepitusprotsessi, otsustavad sekkumisstrateegiad ja rakendavad seniseid teadmisi oma tegevustes protsessi läbiviimisel.

Teemad:
1. Perelepitusprotsessi ülesehitus ja juhtimispõhimõtted
2. Perelepituse erinevad mudelid ja lähenemisviisid
3. Perelepitusprotsessi juhtimine
4. Kommunikatsioon perelepituses
5. Perelepitaja kutsekäitumise alused

Õpimeetodid:
– lühiloengud
– praktilised harjutused
– õppefilmid ja analüüs
– rollimängud perelepitajana
– arutelud

Õpiväljundi hindamine
Rollisooritused ja personaalne tagasiside rollisooritusele. Juhtumite analüüs varemõpitu reflekteerimisega.

VII MOODUL

Õpiväljundid
Omavad ülevaadet rahvusvahelise perelepituse spetsiifikast ja oskavad juhendada kliente nende rahvusvahelistes lapseröövi küsimustes.

Teemad:
1. Rahvusvahelise perelepituse spetsiifika ja põhimõtted
2. Õiguslikud regulatsioonid piiriüleste juhtumite puhul
3. Piiriülese perelepituse mudelid
4. Lapseröövi mõiste ja sekkumisviisid
5. Kultuurierinevuste olulisus

Õpimeetodid:
– lühiloengud
– rühmatööd
– arutelud
– praktilised harjutused

Õpiväljundi hindamine
Rahvusvaheliste näidiskaasuste analüüs. Grupireflektsioon rahvusvahelise perelepitusmudeli rakendamisel.

VIII MOODUL

Õpiväljundid
Juhendavad ja aitavad vanemaid laste toetamisel. Teavitavad vanemaid laste õigustest.

Teemad:
1. Lahutuse mõju laste psüühikale ja käitumisele
2. Vanemate suhtlemine lastega pärast kooselu lõppemist
3. Lahutusjärgsete muutustega kohanemise aspektid lastel
4. Tunnevad vanemast võõrandumise sündroomi ja kasutavad asjakohaseid
sekkumisviise

Õpimeetodid:
–  loengud
– õppevideod
– rühmatööd
– arutelud

Õpiväljundi hindamine
Rollisoorituse analüüs. Näidiskaasuste analüüs.

IX MOODUL

Õpiväljundid
Osakavad läbi viia lapse küsitlemist. Selgitavad välja laste huvid ja vajadused seoses vanemate lahkuminekuga ja analüüsivad lastelt saadud informatsiooni.

Teemad:
1. Küsitlusprotsessi ülesehitus ja eesmärk
2. Küsitlustehnikad
3. Alternatiivsete vahendite kasutamine laste küsitlemisel

Õpimeetodid:
– lühiloengud
– õppevideod
– praktilised harjutused
– rollimängud lapse küsitlejana

Õpiväljundi hindamine
Tagasiside rollisooritusele lapse küsitlejana. Enesekohane analüüs.

X MOODUL

Õpiväljundid
kavandavad ja juhivad perelepitusprotsessi vastavaid sekkumisstrateegiaid kasutades ning hindavad protsessi tulemuslikkust.

Teemad:
– perelepitusoskuste lihvimine
– toimetulek “lõksude” ja ohtudega
– perelepitaja kutsekäitumise koodeks
– praktikajuhtumite analüüs
– eneseanalüüs perelepitajana

Õpimeetodid:
– rollimängud
– eneseanalüüs

Õpiväljundi hindamine
Rollisoorituste tagasisidestamine. Enesekohane analüüs perelepitajana nii grupis kui individuaalselt. Varasemate teadmiste ja kogemuste integreerimise demonstreerimine perelepitusprotsessis. Perelepitaja kutsekäitumise analüüs.

Koolitus toimub järgneva päevakavaga:

I päev		II päev
10.00-11.30	koolitus	09.00-10.30	koolitus
11.30-11.45	kohvipaus	10.30-10.45	kohvipaus
11.45-13.15	koolitus	10.45-12.15	koolitus
13.15-13.45	lõuna	12.15-12.45	lõuna
13.45-15.15	koolitus	12.45-14.15	koolitus
15.15-15.30	kohvipaus	14.15-14.30	kohvipaus
15.30-17.00	koolitus	14.30-16.00	koolitus

NB!*Koolitusruumid on ligipääsetavad erivajadustega inimestele.
*Koolitus toimub 70% ulatuses kontaktõppena, vajadusel hübriidõppena, välislektoriga seotud moodulid toimuvad veebikeskkonnas eestikeelse tõlkega.
*Tagasisidet koolituse kohta on koolitatavatel võimalik edastada iga mooduli lõpus.