Eesti Lepitajate Ühing on perelepitusspetsialiste koondav erialaühing, kuhu kuuluvad professionaalsed perelepitajad. Paljudel neist on erialane kutsetunnistus.
Eesti Lepitajate Ühingu perelepitajate poole saavad abivajajad pöörduda otse, ilma kohtu, lastekaitse või advokaatide suunamiseta.
Kogu lepitusprotsess on abivajajate jaoks konfidentsiaalne, tagades turvalise ja usaldusväärse keskkonna probleemide lahendamiseks.
- Perelepitajad on erapooletud konfliktide vahendajad, kes toetavad osapooli kokkulepete saavutamisel. Lepitusprotsessi eesmärgiks ei ole mitte niivõrd äraleppimine, kuivõrd aidata vanematel saavutada toimivaid ja lapse huvidest lähtuvaid kokkuleppeid.
- Perelepitaja pakub võimalust lahku läinud vanematel leida lahendeid, kel on raskuseid omavahel lastega seotud küsimustes kokkuleppele jõuda.
- Perelepitaja aitab osapooltel endil sõlmida just neile sobivad lapse huvidest lähtuvad kokkulepped ning leida osapooltel erimeelsust tekitanud olukorrale lahendeid.
Efektiivne lepitusprotsess eeldab, et vanematel oleks valmisolek konstruktiivselt suhelda ning teha koostööd. Protsessis osalemine on vabatahtlik, see pakub lihtsalt võimalust abivajatel leida kohtuväliselt ise oma olukorrale lahendeid neutraalse ja erapooletu spetsialisti vahenduse abil.
Eesti Lepitajate Ühingu perelepitajate töö on tasuline.
- Perelepitajate kontaktid leiad siit: Perelepitajad
- Perelepitajad, kes pakuvad vajadusel veebipõhist perelepitust, leiad siit.
- Perelepituse teenusest neile, kes käimasoleva tüli lahendamiseks võimalusi otsivad, vaata Perelepitus, Teenused, Lugemist.
- Perelepitaja kutse omandamise võimalustest neile, kel õpe juba läbitud, vaata Perelepitaja kutse.
- Õppimisvõimalustest (Koolitused), neile, keda huvitavad lepitusoskused ja -teadmised.
Perelepituse mõiste kirjeldustes kasutatakse ka väljendeid “vahendus” ja “mediatsioon”, kuid eesti argikeeles seostub vahendamine rohkem ärilise tegevusega ning “mediatsioon” kipub segi minema “medi t a tsiooniga”. Kõige täpsem mõiste perelepituse valdkonna kirjeldamisele on ehk vanemluslepitus, sest tegemist on lahkuläinud vanematevaheliste kokkulepete sõlmimise ning koostöö edendamise protsessiga kolmanda erapooletu isiku abil. Perelepituse kohta loe lähemalt siit.
Lepitust kasutatakse paljudes erinevates valdkondades – äri- ja töövaidlustes, haridussüsteemis, kriminaalõiguses, poliitikas, elukondlike vaidluste lahendamisel, perekonfliktides ja lahkumineku puhul. Esimesed perelepitajad alustasid oma tööd Eestis juba aastal 1997. Loe ühingu ajaloo kohta rohkem siit.
ELÜ koolitab perelepitajaid ja on perelepitaja kutse andja valdkonna spetsialistidele, järgides perelepituse valdkonnale esitatavaid nõudeid.
