EESTI LEPITAJATE ÜHING
PÕHIKIRI

Pohikiri_25.05.2018 (pdf) Vastu võetud ja jõustunud 25.05.2018

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Lepitajate Ühing (edaspidi ELÜ või Ühing) on mittetulunduslik, oma põhikirjalise
tegevusega kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel,
valitavatel juhtorganitel ja nende perioodilisel aruandlusel ühingu liikmete ees.
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn. [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]
1.3. Ühing on iseseisev juriidiline organ, mis on asutatud määramata tähtajaks ning millel on oma
pitsat, arveldusarve pankades ja sümboolika.
1.4. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest,mittetulundusühingute seadusest,
valdkonnaga seotud seadustest ja teistest normatiivaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.5. Ühingu põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja selle jaotamine,
ühing kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.6. Ühingu raamatupidamine ja statistiline arvestus toimuvad vastavalt Eesti Vabariigi
seadusandlusele, ühing tasub riiklikke ja kohalikke makse.
1.7. Oma õiguste teostamiseks on Ühingul õigus pöörduda riigiasutusse, kohaliku
omavalitsusorgani või kohtu poole.
1.8. Ühing toetub oma tegevuses Euroopa Lepitusalase direktiivi (European Mediation Directive
2008/52/EC) väljatöötatud soovitustele lepitustegevuse korraldamisel.
2. ÜHINGU TEGUTSEMISE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
2.1. Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
1) ühendada ja toetada lepitusega tegelevaid spetsialiste, kellel on lepitustegevuseks vastav
ettevalmistus ning kelle pädevus vastab Eesti Lepitajate Ühingu poolt kinnitatud põhinõuetele;
2) lepitust teostavatele spetsialistidele erialase väljaõppe ja täienduskoolituste korraldamine;
3) lepitajate koolitusprogrammide ja kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamine;
4) lepitajate kutsekvalifikatsiooni hindamise ja tõstmise korraldamine;
5) kontaktide loomine ja koostöö korraldamine teiste riikide lepitajatega;
6) koostöö õigusorganite, lastekaitsetöötajate, sotsiaaltöötajate, Eesti Pereteraapiaühingu, Eesti
Supervisiooni- ja Coachingu Ühingu ja teiste mittetulundusühingute ning institutsioonidega Ühingu
eesmärkide paremaks teostamiseks;
7) laiendada ja arendada lepitustegevuse valdkondi, nagu näiteks perelepitus, kurjategija-ohvri
lepitus, kogukonna lepitus koolilepitus, töövaidlusküsimuste lepitus jne., ning tutvustada
lepitustegevuse efektiivsust erinevate konfliktide lahendamisel;
8) erinevate lepitusvaldkondade võrgustiku loomine Eestis ja koostöö tegemine vastavate
ametkondadega, kes aitaksid teenust ülevabariigiliselt korraldada.
2.2. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:
1) selgitab välja ja koolitab inimesi, kes sobivad töötama lepitajana;
2) korraldab vajaliku info- ja õppematerjali väljaandmist;
3) organiseerib erialase kirjanduse raamatukogu;
4) korraldab massiteabevahendites Ühingu tegevuse tutvustamist;
5) järgib rahvusvahelist praktikat erinevate lepitusliikide arenemise ja teostamise osas;
6) korraldab lepitajate töösupervisiooni;
7) teostab lepitajate kutsekvalifikatsiooni kontrolli ja viib läbi kutseeksameid;
9) esindab oma liikmete huve ametiasutustes;
10) loob fonde ja kasutab neid ühingu eesmärkide teostamisel;
11) kaitseb oma liikmete põhikirjalisi õigusi ametiasutustes;
12) aitab kaasa muudatuste sisseviimisele seadusandluses ning osaleb professionaalseid huve
esindava seadusandluse väljatöötamisel.
3. LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHTUSTUSED
3.1. Ühingu liikmed jagunevad asutaja-, tegev- ja toetajaliikmeteks.
3.2. Ühingu asutajaliikmeteks on need Ühingu liikmed, kes on alla kirjutanud Perelepitajate Ühingu
asutamislepingule 1998.aastal.
3.3. Ühingu tegevliikmeteks võivad saada lepitusalase väljaõppe saanud või kandidaadiaja läbinud
Eesti Vabariigi või välisriikide füüsilised isikud, kes vastavad alltoodud tingimustele:
a) on kõrgharidusega sotsiaaltöö, psühholoogia, õigusteaduste või nendega külgnevate erialade
spetsialistid, kes on läbinud Eesti Lepitajate Ühingu poolt korraldatud põhikoolituse või saanud
mujal ühingu poolt aktsepteeritud ettevalmistuse tööks lepitajana. Ettevalmistus peab vastama
Ühingu poolt väljatöötatud kutsekvalifikatsiooni ning rahvusvahelistele nõuetele lepituse
valdkonnas;
b) kes teostavad lepitusprotsesse, on huvitatud lepitusvaldkonna arengust või soovivad kaasa aidata
ELÜ kui organisatsiooni arengule.
3.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus. Liikmekandidaat esitab: a)
Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et kohustub täitma põhikirja ning
Ühingu liikme käitumisjuhendit; b) tasub Ühingu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ja
ulatuses sisseastumismaksu. [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]
3.5. Ühingu tegevliikmed ja liikmekandidaadid on kohustatud järgima Ühingu põhikirja, edendama
Ühingu tööd, aitama kaasa Ühingu eesmärkide saavutamisele ning tasuma iga-aastast liikmemaksu.
3.6. [Kehtetu – üldk. protok. 25.05.2018- jõust. 25.05.2018]
3.7. [Kehtetu – üldk. protok. 25.05.2018- jõust. 25.05.2018]
3.8. Ühingu liikmetel on õigus:
1) osa võtta kõikidest ühingu üritustest;
2) valida ja olla valitav kõikidesse Ühingu organitesse ning ametitesse;
3) osaleda ühingu poolt korraldatud täienduskoolitustel;
4) esitada ettepanekuid ja pärida aru juhatuselt Ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
5) kooskõlastatult Ühingu juhatusega kasutada vajadusel Ühingu vara vastavalt põhikirjale;
6) lahkuda Ühingust omal soovil, edastades sellekohase avalduse ühingu juhatusele;
7) peatada oma tegevus Ühingus mõjuval põhjusel, teatades juhatusele sellest kirjalikult;
[üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]
8) vabatahtliku väljaastumise või peatamise järgselt taastada oma liikmelisus, järgides
põhikirja nõudeid. [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]
3.9. Ühingu tegevliikmed on kohustatud:
1) tundma ja täitma käesoleva põhikirja nõudeid;
2) osalema Ühingu töös, aitama kaasa Ühingu eesmärkide saavutamisele;
3) maksma Ühingu aastamaksu kindlaksmääratud ajal ja suuruses;
4) osalema Ühingu poolt korraldatud üldkoosolekutel.
3.10. Ühingu toetajaliikmetel on samad õigused nagu tegevliikmetel, välja arvatud valida ja olla
valitud Ühingu organitesse ning ametitesse.
3.11. Kui Ühingu liige on tegutsenud ühingu huvide vastaselt, võib tema tegevuse juhatuse otsuse
alusel lõpetada ja/või arvata ta ühingust välja. Ühingu organi liige, kelle väljaarvamist
arutatakse, ei saa osaleda arutelul ega otsustusprotsessis [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust.
25.05.2018]. Selleks on vajalik 2/3 juhatuse liikmete nõusolek. Kõnealusele liikmele antakse eelnev
selgitamise võimalus. Ühingust väljaarvamisest teatatakse kirjalikult motiveeritud otsusega.
Kõnealune liige võib 1 kuu jooksul pärast kirjaliku teadaande kättesaamist esitada kaebuse Ühingu
juhatusele, kutsekäitumise komisjonile või üldkoosolekule.
3.12. Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata, kui ta:
a) ei tasu liikmemaksu kolme (3) aasta jooksul;
b) on korduvalt rikkunud Ühingu põhikirja nõudeid või on kahjustanud olulisel määral Ühingu
tegevust või mainet;
c) on rikkunud kutsekäitumise nõudeid kutsekäitumise komisjoni (KKK) esildise alusel;
d) on esitanud Ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema
vastuvõtmine Ühingu liikmeks ei ole olnud õiguspärane.
3.13. Ühingust omal soovil lahkunud või väljaarvatud liikmele sisseastumis- ja liikmemaksu ei
tagastata.
4. ÜHINGU STRUKTUUR JA JUHTIMINE
4.1. Ühingu organid on üldkoosolek, juhatus, kutsekäitumise komisjon (KKK) ning revident.
4.2. Ühingu kõrgeim organ on üldkoosolek, mis tuleb korraliselt kokku vähemalt 1 kord aastas.
Üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra määrab juhatus ning teeb need teatavaks e-kirja
teel hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist.
4.3. Üldkoosoleku moodustavad Ühingu tegevliikmed. Igal üldkoosolekul osalejal on üks hääl.
Ühingu liige, kel puudub võimalus osaleda üldkoosolekul, annab oma volitatud hääle üldkoosolekul
osalevale juhatuse- või tegevliikmele.
4.4. Ühingu üldkoosolek:
1) valib ja kinnitab kolme-(3) kuni viie-(5) liikmelise juhatuse kolmeks aastaks;
2) kinnitab Ühingu majandusaasta aruande;
3) määrab ja kinnitab kindlaks sisseastumis- ja liikmemaksud;
4) valib ja kinnitab Ühingu kutsekäitumise komisjoni (KKK) liikmed;
5) valib ja kinnitab revidendi;
6) valib ühingu ja valdkonna arendamise eesmärgil vastavad töörühmad ning nende liikmed;
7) võtab vastu põhikirja muudatused, otsustab Ühingu ümberkorraldamise ja likvideerimise;
8) likvideerimise korral otsustab Ühingu varade jagamise alused ja korra;
9) arutab läbi ja kinnitab Ühingu tegevuskavad, edastab ülevaate saavutatust ning annab hinnangu
Ühingu juhatuse ja kutsekäitumiskomisjoni tegevusele aruandlusperioodil.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb füüsiliselt või volituste alusel kokku
vähemalt pool tegevliikmeskonnast. Üldkoosolekul saab osaleda ka elektroonilisel teel, nt Skype
kaudu [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]. Otsuseid langetatakse avaliku või salajase
hääletamise teel. Hääletamine võib toimuda ka elektroonilisel teel. Otsuse vastuvõtmiseks on
tarvilik lihthäälteenamus. Et langetada otsus Ühingu põhikirja muutmiseks või Ühingu
likvideerimiseks, on vajalik vähemalt 2/3 tegevliikmete kohalolek või volitatud häälte hulk.
4.6. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/4 Eesti Lepitajate
Ühingu liikmeskonnast.
4.7. Üldkoosolekut juhatab eelnevalt valitud juhatuse liige või juhatuse esimees. Üldkoosoleku
arutelude kulg ja otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
4.8. Ühingu juhatus on kolme- kuni viieliikmeline.
4.9 Juhatus valib vajadusel endi hulgast juhatuse esimehe ja asetäitja.
4.10. Kõigil juhatuse liikmetel on võrdsed õigused. Kohustused ja vastutus on jagatud kokkuleppe
teel. Kõik juhatuse liikmed vastutavad Ühingu põhikirjalise toimimise eest.
4.11. Juhatuse koosolek toimub vähemalt 1 kord kolme kuu jooksul.
4.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2 juhatuse liiget. Juhatuse
otsused langetatakse juhatuse liikmete häälte enamusega.
4.13.Juhatuse ülesanded:
1) koostab tööplaani, määrab aruandlusperioodi ja aastaeelarve ning kindlustab selle täitmise;
2) võtab kirjaliku avalduse alusel vastu ühingu liikmekandidaatide taotlusi saada Ühingu liikmeks;
3) teeb ühingu liikme kirjaliku avalduse põhjal otsuseid ühingust väljaastumise kohta;
4) teeb otsuse liikme ühingust väljaarvamise kohta, kui Ühingu liige on mõjuva põhjuseta
jätnud täitmata põhikirjalised kohustused või rikkunud Ühingu liikme käitumisjuhendit või
kahjustanud Ühingu mainet. [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust. 25.05.2018]
5) võtab kutsekäitumise komisjoni esildise põhjal vastu otsuse kutseeetikat rikkunud liikmete
ühingust väljaarvamise kohta;
6) määrab üldkoosoleku toimumise aja ning teeb ettepanekuid päevakorra kohta;
7) määrab kindlaks üldkoosoleku poolt kinnitatud aastaeelarve piirides tasustatavate ühingu
liikmete töötasu;
8) sõlmib koostöökokkuleppeid;
9) korraldab üldkoosoleku ja otsustamist vajavate küsimuste täitmist;
10) korraldab erialast väljaõpet, täienduskoolitusi ning kutseeksameid;
11) seab sisse Ühingu atribuutika;
12) loob võimalused ja toetab valdkonna arengut;
13) esindab Ühingut suhetes riigiorganitega, juriidiliste või füüsiliste isikutega, käsutab Ühingu
vara ja finantse vastavalt üldkoosolekul kinnitatud otsustele;
14) annab volitusi, avab pangakontosid;
15)sõlmib Ühingu nimel lepinguid, omab pitsati kasutamise ja finantsdokumentidele allakirjutamise
õigust ning kinnitab tasustatavate ühinguliikmete ametijuhendid;
16) otsustab uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise [üldk. protok. 25.05.2018 – jõust.
25.05.2018].
4.14.Kui juhatuse liige lahkub juhatusest, kutsutakse vajadusel kokku erakorraline üldkoosolek, kus
valitakse uus juhatuse liige.
4.15.Juhatus võib teatud ülesannete lahendamiseks kasutada abiks konsultante, kes võtavad juhatuse
istungitest osa hääleõiguseta.
4.16.Juhatus valib ja kinnitab Kutsekäitumise komisjoni (KKK) kolme- kuni neljaliikmelisena ning
nimetab komisjoni esimehe.
4.17.Kutsekäitumise komisjon:
1) Kutsekäitumise komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks komisjoni liikmest.
Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe hääl.
2) KKK võtab vastu otsuseid oma liikmete tegevuse kohta kutseeetikale vastavuses:
a) selgitab rikkumise võimalikkust;
b) menetleb juhtumit vastavalt komisjoni töökorrale ja eetikanõuetele.
3) menetleb Ühingule laekunud kaebuseid kutse-eetika küsimustes;
4) teeb ettepanekuid juhatusele kutse-eetikat rikkunud liikme kohta, nt soovitused erialaseks
täiendamiseks, väljastatud kutsetunnistuse tühistamiseks vms;
5) loob kutse-eetika nõuded ja tegeleb lepitajate kutse eetikaalase arendustegevusega.
6) KKK kontrollib Ühingu liikme käitumist vastavalt Ühingu liikme Kutsekäitumisjuhendile
ning teeb juhatusele ettepaneku liikme väljaarvamiseks Ühingust. [üldk. protok. 25.05.2018 –
jõust. 25.05.2018]
5. REVIDENT
1) revident kontrollib ELÜ finantsolukorda, teostades revisjoni üks (1) kord aastas;
2) revident esitab revisjoni aruande üldkoosolekule 1 kord aastas;
6. EESTI LEPITAJATE ÜHINGU VARA JA FINANTSID
6.1. Ühingu vara ja finantsid koosnevad:
1) Liikmemaksudest, mille suuruse kehtestab üldkoosolek oma otsusega;
2) Eesti Vabariigi ja välisriikide üksik- ja juriidiliste isikute toetustest ja annetustest (s.h.
mitterahalistest);
3) EV ja rahvusvaheliste fondide või abiprogrammide toetustest;
4) muudest laekumistest.
6.2. Ühing ei kanna vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist
vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest.
6.3. Ühingu vara kasutamine toimub vastavalt üldkoosoleku otsustele, põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks.
7. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE
7.1. Ühingu tegevus lõpetatakse Mittetulundusühingute seadusega sätestatud korras.
7.2. Ühingu likvideerimisel läheb Ühingu vara likvideerijate otsuste kohaselt üle teisele
mittetulundusühingule või kasutatakse heategeval otstarbel.